ilist varjupaika. No ei mahu neile see ratas ära praegu ja Jass saaks ilma abiratasteta sõitu proovida ka soovi korral. Esimesel päeval oli aga väsimus suur ja tuju paha, sest mindi tülli ja 
siis jäi rattasõit proovimata. Eile aga võeti õhtul asi ette. Ma natuke aega hoidsin moe pärast dressika sabast kinni ka aga peale kahte tiiru maja ees lasin juba lahti. Ja seda lihtsal põhjusel, ma ei jaksanud nii kiiresti järgi joosta. 
Igatahes väntas ta uhkelt maja ees ringi. 
Algul oli keeramisega raskusi. Lenks käis väga järsult ja paar korda kukuti ka, aga ealmus oli nii suur, et kohe oldi vups püsti ja vändati edasi. Ratta peale minek on veel veidi segane, sest jooksurattal ju ei pidanud pedaali rihtima. Ja üdlse, arvan, et see selline võtan ja sõidan on kõik tänu jooksurattale. Aga Jass on ise väga õnnelik ja aktsioonis. Kahjuks on aga see ratas nii väikeste ratastega, et suurele
tiirule tuleb Jass ikka oma rattaga. Sellel keeras küll issi abirattad ka ülesse ära, nii et suurema osa ajast lendab Jasper ka sellega kahel rattal.jk
No comments:
Post a Comment