Räägime juttu

Tegelikult nüüd juba vist kuu aega on Jass teistele peaaegu aru saadav. KUi alustati sõnadega iss ja mõmm ja mämm. Vahest tuli ka juua, ja hunnik loomade ja mootorsõidukite hääli siis nüüd on sõnavara suur.
Iss või issi, emme, onu, (täna ka juba onu kalle)
mõmm, memm, mumm,
mämm, uua, näm näm
tuppa - puppa, õue
tähh, õun, tass, auto või otu, traktor on meil kraka, pall aga tall, mett nõutakse ett.
ja eriti oluline on lillle. Pole ka ime, et see sõna hästi välja tuleb, kui maja ümbrus kaks nädalat nagu võilille meri oli. Eriti emotsionaalne jass ohkab sulle lille ulatades ja teatab eriti hingestatu häälega lille.
kutsu teeb auhh, kiisu teeb njäu ja keel käib ühest suu nurgast teise, notus teeb röhh, lammas mää, lehm muu.
auto teeb prrrr, traktor trrr ja mootorratas änn änn. Seda viimast eriti tugevalt ja intensiivselt.
lisaks veel natuke muid sõnu nagu ei, see, seda (näpuga näidatakse ka millegi poole siis tavaliselt)
Igatahes üritab ta sõnu hoolega järgi öelda ja vahest saab mängida mängu, et jass ütle traka või pall või lill

lisaks veel sõnu opa, ja kell teeb pomm, ja kõnnitee plaadid mille issi maha pani teevad ka siia maani põmm ja põmm kui nende peale astuda:)

Lemmik söök on praegu kama pall koos jogurtiga. neid võiks nõrkemiseni süüa.

Jass ja iss tegid mulle

Iss õpetas Jassile mulle puhuma vees. Mõlemal oli tore. Kõigepealt puhus Iss ja siis puhus Jass.