Joosep

Joosepist pole ammu rääkinud. Et kui tubli ja tore ta meil ikka on :)
Joosepile meeldib riidesse panna. Eriti tore on panna jalga saapaid ja pähe mütse ning kiivreid. Kõige popimad on emme plätud, venna jalgratta kiiver ja issi saapad. Aga ka pükse ja muid asju proovib Joosep selga panna. Ja kui on vaja kiirelt kuhugi minna, tuleb teha kindalsti paar kiiremat ringi ümber ahju ja Joosut taga ajada. Tema jookseb nagu puujalgadega käed püsti eest ära ja kilkab suurest rõõmust.
Joosep räägib ka. Praegu veel pikki jutte oma keeles. Ja tundub ,et kõik elusolendid on tema jaoks KRA. See väljend käib nii varese, sipelga kui elevandi kohta. Siis on Joosepi sõnavaras veel Enna, Mõmm, Mämm, Änn, Nna (nina), Bää ja Emme, . Viimast kasutatakse nii emme kui issi puhul.
Joosu on kõva töömees. Tema lemmikuks on haamer ja igale poole toksimine. Talle meeldib kangesti venna mänguasju uurida ja kui kuskil mõni ratastega asi ripakil on siis on tema esimene mees ratast keerutamas. Venna jooksuratas on ka väga popp. Kahjuks ei ulatu jalad veel maha. Aga selle juures ta kükitab ka praegu ja räägib Än änn.
Joosep on ka selline lähen ja teen ise ära tüüpi laps vist. Vahel võib väga pikalt kuskil vaikselt toimetada ning selle käigus üldse mitte pahandust teha. Kuigi ükskord joonistas ta sauna uksele pliiatsiga kriipsud peale.
Nüüd on ka selle söömisega paremaks läinud. Öösel sööb Joosu ühe korra ja päeval paar korda. Ja siis ülejäänud saab juba kausist lusikaga. Tundub et meeldivad tatar ja kui saab kondi otsast liha närida, siis see on ka tegija. Ja nagu Jass samal ajal, aramastab ka Joosep suure lusikaga võid süüa.
Joosu saab aru, kui talle öeldakse et ära tee. Näiteks meeldib talle käia ühest sahtlist klaase võtmas. Kui talle öeldakse, et pane tagasi, siis läheb ja paneb ta klaasi kenasti tagasi. Vaid vahest lööb välja väike kitseke, kes tahaks kangesti mängida ja oootab, et keegi teda klaasiga taga ajaks.

Sõidab ise jalgrattaga

Naabritüdruk palus oma teisele rattale meie garaazis poliitilist varjupaika. No ei mahu neile see ratas ära praegu ja Jass saaks ilma abiratasteta sõitu proovida ka soovi korral. Esimesel päeval oli aga väsimus suur ja tuju paha, sest mindi tülli ja siis jäi rattasõit proovimata. Eile aga võeti õhtul asi ette. Ma natuke aega hoidsin moe pärast dressika sabast kinni ka aga peale kahte tiiru maja ees lasin juba lahti. Ja seda lihtsal põhjusel, ma ei jaksanud nii kiiresti järgi joosta. Igatahes väntas ta uhkelt maja ees ringi. Algul oli keeramisega raskusi. Lenks käis väga järsult ja paar korda kukuti ka, aga ealmus oli nii suur, et kohe oldi vups püsti ja vändati edasi. Ratta peale minek on veel veidi segane, sest jooksurattal ju ei pidanud pedaali rihtima. Ja üdlse, arvan, et see selline võtan ja sõidan on kõik tänu jooksurattale. Aga Jass on ise väga õnnelik ja aktsioonis. Kahjuks on aga see ratas nii väikeste ratastega, et suurele tiirule tuleb Jass ikka oma rattaga. Sellel keeras küll issi abirattad ka ülesse ära, nii et suurema osa ajast lendab Jasper ka sellega kahel rattal.
jk

Tartus

Jasperil ja Joosepil oli vaja Tartus käia. KUna oli tulemas Muuseumiöö ning karu Nässu vaja muuseumisse ära saata, siis võtsime hommikul vara tee jalge alla ning sõitsime rongiga sinna. Rongiga sõita on ju ütelmata äge. Hoolimata sellest, et see võtab aeag 3,5 tundi. Tartus vaatasime esmalt Ülikooli üle ja siis läksimegi kohe muuseumisse. Ja see oli ainuke õige otsus. Sest seal kulub tõesti kaua aega. Esmalt käisime kogu ekspositsiooni läbi. Loomulikult oli osa neist nukkudest, karudest ja autodest olid tuttavad Lillekäpa Öötöö raamatust. Vaja oli kindlasti vaadata ronig ja uurida nukumajade sisu. Vaja oli kiikuda vanade jooniste järgi tehtud kiikhobul, kus ikka päris korraliku hoo sisse sai. Siis uudistasime multifilmidest tuttavaid nukke ning emal oli mitu rõõsat äratundmise momenti. Siis käisime vahepeal ülemisel korrusel mängimas ja saabuski tore hetk, kus Nässu ja Lillekäpp kohtuvad ning Nässu muuseumisse võetakse. Lillekäpaga sai pilti teha ja puha. Siis tehti veel üks kiire tiir Karude tuppa ja räägiti põnevaid lugusid muuseumist ning mänguasjadest. Siis sai veel natuke mängida. Üleval toas oli eriti lahe suur puust laev, millel ka rattad all. Laev oli suurem kui Joosep ja Jass arvas, et jõuluvana võiks meile ka selle tuua. Tüdrukutele on ju nukumajad aga poistele sellist maja ei ole.
Siis aga viidi meid salakäiku pidi teatrinukkude juurde. Seal oli lahe suur muna, ,kus ka draakon sees oli. Jass algul pelgas, aga pärast käis ise ka sees vaatamas. Muuseum oli oma keldrinäituse üle väga uhke ja rääkis põnevaid lugusid, kuidas seal väljakaevamisi tehti ning kuidas erinevad teatrinukud nendeni jõudnud on. Mina igatahes soovitan igal perel Mänguasjamuuseumis ära käia oma lastega. Ja kui teil veab, tuleb Lillekäpp äkki vitriinist välja teiega mängima. Ja nüüd on ka Nässu seal ning Jass lubas talle varsti jälle külla minna.

Ronivad

Joosep ka. Mööda mänguväljaku redelit ülesse platvormile ja siis hõiskab seal. Kaldtee on juba naljategu tema jaoks. Ainult liugu ei usalda veel alla lasta sealt. Samas Jass turnib juba igal pool ja igate pidi.

Lilled

Kui Jass siiani tõi kõik lilled emale, siis nüüd on asi muutunud. Kolis ju meile üle tee kena piiga :) Ja nüüd viiakse vahel suur kimp võililli tema ukse taha. Enne küsib Jass luba, kas ta võib Kertule lilli viia ning kui luba käes, siis marsib neile ukse taha. Ei, ta ei koputa. Ta otsib koha, kuhu lilled kenasti maha panna ja laseb siis ruttu jalga. Romantika missugune :)

Loomaaias

s



a
Jass ja Jooss käisid loomaaias. Joosep siis oma nö teadliku elu ajal esimest korda. Eelmine aasta oli veel natuke liiga väike. Aga seekord pidas vapralt vastu. keeldus magamast ning vaatas kõiki loomi. Eriti toredad olid hülged, kes kenasti saba peal vees istusid. Jass aga vuras loomulikult rattaga. Kitsede ekspositsiooni juures soovis lausa kaks tiiru teha, kuna seal on väga head künkad rattaga sõitmise jaoks. Lõpetasime oma treti aga mängväljakul ning tagasi minnes põikasime korra veel luiki toitma.