Meie vanem poiss läks täna esimest korda uude lasteaeda. Tegelikult pidi minema alles 27, aga emal oli vaja vahepeal natuke väiksema seltskonnaga linnas käia ning Jasper väga väga ootas lasteaaeda minekut. Nii siis ema helistas ja küsis, kas ta võib oma lapse vähemalt paariks tunniks lasteaaeda mängima tuua. Kasvatajad olid nõus ja nii me hommikul läksime. Jass ärkas ise 7.30 ülesse ning sõi söögi ära. Panime riidesse ning läksime. Aias võittis ta riidest lahti, tegi tsau ning läks.
Kui järgi läksin oli neil õue aeg. Kõik lapsed olid kasvataja ümber ning rääkisid parasjagu milline jäätis neile meeldib. Kükitasin ka siis sinna lähedale ja jäin ootama. Vist oma 5 minutit kõik seletasid, kaasa arvatud Jass nign keegi ei näinud mind. Siis korraga nägi Jass mind ka. Tuli veidi häbenedes minu juurde ja teatas, et tead Emme me kaklesime. Olevat jah ühe poisiga kakelnud, et millise auto pingi peal istuda tohib. Aga üldiselt see vist lasteaia vaimustust ei pärssinud ning ka kasvataja ütles, et Jass on täitsa lasteaia küps ning tema võiks kasvõi kohe terveks päevaks lasteaeda jätta. Vot sulle lops siis. Aga tegelikult on tõesti näha suurt vahet aastataguse ajaga. Siis ei olnud jasperi sõnavarasgi veel sõnu Sõber või koos mängima. Nüüd kus sõnad olemas on näha, et inimene on valmis ka nende sõnade järgi talitama.
Aga ema on kade ja ei pane last vist veel kohe lasteaeda. Sest kes siis Joosepiga mängib :) Arvan, et Joosep kurvastab väga, kui vennat enam pole. Ja eks üks nädala sisene lasteaia vaba päev tuleb ka tekitada.
No comments:
Post a Comment