Issi ja pojad

Tegelikult tahaks nüüd natuke issit kiita. Siin näiteks on näha, et kui meie lapsed õhtul kell 9 magama lähevad siis meie issi värvib näiteks õues kasvuhoonet valgeks. Ikka selleks, et pere saaks sellest kasvuhoonest pärast tomatit süüa ning aiamaa ka kena välja näeks.
Aga pühapäeva õhtuti loeb issi meil raamatut poistele. Nagu kõvalolevalt pildilt näha, on nad meil siin kõik Puhhi austajad. Joosep veel muidugi sõnaõigust ei oma, aga ma arvan, et ega ta teistest erine. Ja Jass kutsub teda ka Notsuks samal ajal kui ta ise Puhh on. Aga see polnud üldse teema. Tegelikult on neil poistel ikka väga vedanud sellise isaga. Kui on vaja midagi ehitada või teha, siis issi aitab. kui on vaja mingeid leiutisi või maailma asju seletada, siis ikka issi seletab. Ja seletab nii, et ka 3 aastane aru saab. Isegi emme saab aru ;) Ja issil on kannatust. Kuigi Jasper on emme moodi käbe ja kiire, siis emmel kahjuks pole tavaliselt nii palju kannatust, et Jasperile mõnda keerulisemat asja õpetada. Siis on hea, kui tuleb pika meele ja põhjalikkusega issi, kes kõik asjad selgeks teeb ning ära põhjendab, miks miski asi hea on. Kannatus on issil küll ma ei tea kelle oma. Ja jumal tänatud. EH. Tegelikult tahaks seda issit veel kuidagi kiita, aga sõnu ritta panna ei oska. Aga see, mis moodi Jasper issile õhtuti töölt olles vastu jookseb on vaatamist väärt ja ütleb tegelikult kõik selle, mis muidu sõnadesse ei mahu. Suurte hüpetega, Issi kilkamise ja issile sülle ronimisega käib see kõik. Ning selle suure kilkamise käigus on ka Joosep nii aktsioonis, et roomaks, kui saaks, kohe ka kiirelt issini.
Ja kui hommikuti vahel Jasper ärkab peale issi tööle minekut, sisi on ta ka kurb, et ei saanud issile lehvitada.