olevused

Jasperil on nüüd olevuste aeg. Üks paha olevus on, kes tal lollusi käsib teha ja siis oli näiteks praegu üks olevus, kes meil siin süüa käis otsimas. Mina neid ei nägevat. Õnneks ei ole ka täheldanud, et meil sööki tunduvalt vähemaks oleks jäänud. Seega need olevused väga palju ei söö.

Ja siis üks koll elab meil leiliruumis. Seal käis Jasper ükspäev issi, mõõga ja kilbiga koletist ära ajamas. Rääkisime küll, et äkki on nagu Tiigri raamatus see Okalokapik või Tühmukühmu, et tundub kole aga pärast kutsuti näe mõlemad teed jooma ja olid sõbrad. See ei toiminud. Kilbi aga joonistas Jasper emmega koos papi peale rüütliraamatu järgi. Et oleks ikka nagu päris.

Jasper ütleb

Jass räägib emale leiutisest, mile ta leiutas....see on ühe toreda masina nimi. seal ma käisin koos onu Kalmeriga siis kui teiesuguseid veel polnud leiutatud. Onu kalle tuli ka sinna. See oli mingi aeg tagasi. nii umbes 7 päeva tagtasi. Siis ma päris pisike ei olnud enam. Ma olin pisike ja kasvasin suuremaks ning siis käisin onu Kalmeriga seal kui teie veel kellegi kõhus olite ja teiesuguseid veel leiutatud polnud

mesilane

Jass on kadunud. Ema otsib, isa ka. Kuskilt nurga tagant tuleb matsuv heli. Ema avastab Jasperi ahju tagant meepoti kallalt. Ise ootab samal ajal rösterist välja hüppavat saia. Lisaks kiidab veel, et kevad tuleb ja mesilased hakkavad varsti mett jälle korjama.

kevadet otsimas

Kaks päeva tagasi käisime viimasel kelgutiirul. Oli sadanud värsket lund ja mõtlesime proovida. Samas olid juba kenad lombikesed ka olemas ja Jass kohe tahtis sisse ronida. No rääkisin, et kelguga näe ei saa ja peab kas jala või jalgrattaga. Järgmise tiiru ajal läks Jass tuppa, ning hakkas oma suurt jalgratast välja vedama. Nõustus siiski sellega, et see jalgratas veel lume hanges hästi ei liigu, aga äkki jooksurattaga saab. Vedasime selle välja ja nüüd käimegi kelgu asemel rattaga tiirutamas. Jass loomulikult plätserdab ka kõik porilombid läbi. Ja ütleme siis nii, et lume sulamin on ikka väga hästi näha ja lausa tundidega mõõdetav.

Joosep ka kõhuli

Ei ole siin midagi, et Joosep ei saa ega jõua. Jõuab küll. Ajab end vapralt kõhuli ja uudistab mis ümber toimub. Vahepeal kui kogemata meelde tuleb, siis keerab ka. Kui Jasper eest pole. Aga nagu Jasprgi, tahab ka Joosep kangesti roomata. Vaim on nii valmis ja minu kõhul, kus saab varbaid värvlivoltide ja taskute taha haakida, saab edasi kah. Siledal põrandal veel hästi ei õnnestu. Seal kipub pea ikka raske olema.

jass ütleb

Jass jookseb mööda tuba ringi ja seletab midagi. Ema küsib, et: mis sa räägid?
Jass sellepeale et : Mida?
Ema: Mida minda kassirida?
Jass: Mis see tähendab?
E: Nii lihtsalt öeldakse. Ja siis öeldakse vahel et Musta lehma saba valge lehma taga ja valge lehma saba musta lehma taga. Ütle sa ka kiiresti nii
J: Aga mul on hoopis Valge hobuse saba pruuni lehma taga ja valge hobuse saba musta lehma taga.
E: Soh. Miks hobusel kaks saba on?
J: Noh ühte kasvatab suvel, teist talvel.

-----
Jass loeb issile kirju ette lego klotside pealt. Jasperile nimelt meeldib kangesti postiljoni mängida ning kirjadena on kasutuses legoklotsid, kust pealt siis vastavalt fantaasiale tekste loetakse.
J: ÕHtul peab magama minema ja hommikul ülesse ärkama.
I: ahah
Järgnevalt vuristab Jass midagi väga kiirelt ette.
I: Loe aeglasemalt ma ei saa nii aru.
J: Seda ei saa aeglaselt lugeda, see on kiiresti kirjutatud.

----
Jass leiutab legoklotsidest masinaid. Tuleb siis ühte mulle näitama.
J: Emme arva ära mis see on.
E: No äkki mingi lennumasin?
J: Ei see on kombain rakett.
E: ???
J: Noh suvel niidab vilja ja talvel lendab kosmoses.

Joosep

Ema peab paar asja ruttu ära märkima, muidu pole sellel enam uudise väärtust varsti :)
Esmalt muidugi suured tänud pojale, kes emme 2,5 kuuga esialgsesse vormi tagasi on viinud ning ma saan jälle kõiki oma riideid kanda :)
JÄrgmiseks see, et Joosep keeras. Kõhult sellili. KOgemata küll, aga siiski keeras. Sel korral päris mitu korda kusjuures aga nüüd on ära unustanud. Kõhuli jaksab ka juba olla. On avastanud, et nii on ka huvitav maailma vaadata. Lisaks saab nii suurepäraselt rusikat lutsida. Pikali olles vahest veel ei taba ära kus see suu ja kus rusikas on ning nii satub suhu pigem muskel.
Viimasel pildil aga on väga ehmatanud näoga Joosep. Jasper palus teda omale sülle ja Joosep, kes on harjunud Jasperit vist ainult virvendusena nägema, ei tunne vennat nii lähedalt ära :)

Jasperist ja toidust

Kui ühes eelmises postituses Jass lihtasalt magas laua taga, siis tänases tuleb juttu toiduga mängimisest. Mõnikord on Jasper nõus ja võimeline sööma sama palju kui issi, mõni kord aga ei suuda ta kuidagi rohkem kui 3 ampsu süüa. Ja sellistel puhkudel hakkab ta siis toiduga mängima. Kõik on juba söönud, aga tema ikka veel istub. Istumise variante on ka muidugi mitmeid. Küll põlvili, kükkis kui peaaegu pikali. Seda viimast harrastab ta kätugedega toolis. Emale aga selline aelemine ei meeldi ning panin ta taburetile. Tundub et see eriti ei seganud.
Seekord oli toiduks kartul, kotlett ja hapukapsas. Kõik Jasperi suured lemmikud. Aga miskipärast ei sobinud see asi ning ühel momendil emme märkas, kuidas üks hapukapsa riba oli muutunud rongiks ja sõitis mööda Jasperi jalgu. Siis upitati see läbi tabureti augu ja tehti veel muid trikke.

Mehed omavahel

Issil on igaastane mootorratta puhastus ja hooldus käsil. Jasperil vaja ka appi minna. Nii ta siis käis ümber tsikli ja nühkis seda lapiga igast asendist läikima. Oluline on ka, et nokats peab peas olema nagu Issil ning tööjope peab ka olema

Mitte kunagi, MITTE IIALGI

Vot sellest polegi veel rääkinud. Nimelt on Jasper meil väga emotsionaalne. Ja tema nutu, jonni ning kurvastushood on vahest nii armasd, naljakad ja koomilised, et seal kõrval tõsiseks ja toetavaks jääda on väga keeruline.
Näiteks täna. On traditsioon, et Musamaris saab Jass süüa ühe kohukese. TÄna vanaemaga läksid ja Jassil oli plaan kohuke enne tundi ära süüa. Aga ununes, sest tüdrukutega oli vaja joosta. Ja kui siis peaaegu tunni lõpus meelde tuli oli nutt ja hala ning suur mure. Ja väidetavalt oli tuju nii paha paha ja kurb olla.
Ja näiteks teisipäeval pidi Jass linna kaasa võtma oma PUhhi. Aga unustas ja siis linnas teatas järsku tädi Heidile: Me peame tagasi pöörduma, mul jäi puhh koju. TÄid arvas küll, et tema ei saa enam tagasi sõita, tema peab trenni minema. Ja siis tulid pisarad ning õnnetu olemine. Jass kurtis, et tema on nii õnnetu ja äkki siis issiga koos minnakse puhhi järgi, sest Puhh pidi ju tulema ka sadamasse laevu vaatama. Pisar silmas rääkis mulle, et: teeme sellise triki, et me viime sind issiga kooli ja siis toome PUhhi ära ja siis lähme sadamasse laevu vaatama. Lisati veel, et tema on niii õnnetu ja tema tuju ei lähe mitte kunagi mitte iialgi enam heaks.
Ja vot see Mitte kunati, mitte iialgi on tavaliselt selline jonni saatev lause. Siis on paha tuju ja õnnetu olemine ikka eriti suur ja lohtutada ei saa kuidagi. Siis lendavad laused nagu: Mu tuju ei lähe mitte kunagi, mitte iialgi paremaks ja Ma ei luba mitte kunagi mitte iialgi kellelgi midagi teha. Ükskord sellise suure õnnetuse peale Tädi Kaja küsis, et miks sul siis paha tuju nüüd on? Jass aga vastas pisarad silmis suure nutuga: Ma ei tea.

Viiburi sadama madrused

Kui mu pojad ropendama hakkavad nagu viiburi sadama madrused pole mina süüdi. Väikeste Lõõtspillide Ühing lihtsalt laulab selliseid laule. Ruja parimate lugude plaati kuulates sai Jass juba targemaks, et mis see palmiviin on. Nüüd siis viski, rumm ja muud karvased.

Magus uni

Jasperil on veel vahel ikka raskusi söömisega. SElles mõttes, et oleks vaja mängida ja raamatut vaadata ja joosta ja sada muud asja teha. Aga paha lugu on see, et ta ei märka ka sööma tulla, kui kõht väga tühjaks läheb ning ise ta ka midagi võtma ei lähe. No ja siis ema vahest võitleb. Jasperil on aga vaja laua taga tarka juttu rääkida ja elulisi küsimusi küsida. Et näiteks, millest on tehtud robotid. Või et miks ühes või teises laulus nii öeldi. Ja selle vestluse käigus ununeb söömine üldse ära.
Nagu näha on laual poolik kartulipudru taldrik, millel olevat pudrunatukest Jass pidi hävitama. No peale hommikust õues suusatamist ja metsas müttamist võiks ju kõht olla väga tühi. Ema sõi oma kõhu täis, isa sõi oma kõhu täis ja Jass jäi istuma. Ema käis vahepea Joosepiga teises toas asjatamas ja kui tagasi tuli avanes selline pilt :)

Pea püsti

Kui ema oli ära kirjutanud, et JOosep pead ei viitsi eriti hoida, tõestas Joosep järgmine päev kohe vastupidist. Ainult käed pidid korralikult kõhu alla panema. Et ikka jaksaks seda suuri mõtteid täis pead kanda.

Jass kirjutab

Täna hommikul üllatas Jasper mind. Talle kangesti meeldib, tädipoja arvuti, mis õpetab tähti ja eesti keelt. Ja nüüd ta siis tahtis minuga tähti õppida. Tegin ettepaneku, et kirjutame. Kraamisime paberi ja pliiatsid välja ja kirjutasime. Esimesena kirjutas Jass täitsa ise S. Seda tähte pole ma kunagi talle ette näidanud ja kirjutanud. Nüüd aga tuli tähti nagu varrukast. Lõpuks kirjutas Jass minu mõningase etteütlemise peale mõned sõnad.
Ülal vasakul on issi. All vasakul Emme. Ülal paremal Joosep ja all paremla Jasper. A tähe sisse joonistas Jass endale veel kaks kooki.

Jass ütleb

Jasper ponnistab pudrukausi taga ja ei saa kuidagi hakkama. Kutsus siis Issi appi. Söövad kahekesi ja issi avaldab arvamust:
Kui ma sul aitan pudru ära süüa, siis läheb pool sokolaadist suurele kotkale.
Jass arvab selle peale: Issi mõned kotkad söövad kogu sokolaadi ära.

kumb on kumb :)

Tants

Jasper demonstreerib Joosepile kuidas emme laulu järgi laulutunnis kunagi tantsiti. Mürtsu oli korraliklut, kuigi laul ise on tasane ja räägib mõmmide magama panekust ja seejärel rõõmsalt hüppama minekust. Ütleme nii, et rõõmu on ülearugi :)

Aga ma nüüd ütlen teile...

Mul mull mull.








Go go gu bu äu go bu bu.









äu, äu, õue, äu.
Ja mitte ei saa mainimata jätta, et paaril korral on Joosep ka selge sõnaga öelnud EMME

Issi ja pojad

No on ikka ühte nägu küll :)

Joosep 2 kuud

Enne kui Joosep kolme kuuseks saab tuleks ära rääkida ka mida tema kahe kuusena teeb ja kuidas on. Esmalt pildistamise sessioon. No ema tahaks ju kena ja naeratava näoga last, aga Joosep oli oma kõige mõtlikuma ja tõsisema näo ette mananud selleks ajaks. Ja see välku tegev ja plõksiv aparaat võtab ta pea alati tõsiseks. Igatahes vahepeal tuli ka kerge muie ning siis peale pikemat kukutamist ja imelike häälte tegemist läks joosepil igavaks. Nojah. Kaua sa ikka kuulad seda ebaoriginaalset "Joosep kukuuu". Vahepal käis veel üks kallistaja ka. Nagu näete, on ka Joosep pildi peal olemas täitsa :)

Aga siin ta siis on, meie kahekuune. Tegelikult rõõmus ja varane linnuke kes ärkab ema meelehärmiks varem kui issi igapäevane tööle kutsuv äratuskell. Nimelt on emme hommikune äratus kuskil 6.30. Issil kõigest 6.50. Ja tõele au andes, saab issi oma äratuskella ka vähemalt kaks korda 10 minuti kaupa edasi lükata ja veel voodis mõnuleda. Joosep aga kukub kohe suhtlema ja lobisema kui näeb, et keegi silma lahti teeb ja teda ka vaatab. Ema muidugi on laisk ja peale mähkmete vahetust ja söömist põõnab ema edasi. Joosep vist suhtleb. Igatahes on emal plaan, et kui Joosep vanem on, siis saadab ta Joosepi koos issiga hommikul putru sööma ja põõnab Jasperiga koos edasi.

Aga muidu magab see jutulind öösel kenasti. Vast korra ärkab öö jooksul söömiseks. Üldse on Joosep tõesti mõtlikum ja kuidagi asisem kui Jasper. MIs ei tähenda, et Joosep pidevalt kulm kortsus ja nägu tõsine peas maailma vaataks.
Mõtlikus poosis Joosep. Selline poos on üsna tavaline.

JOosep ei panusta ka väga ringi liikumisse. Keerata küljele veel ei viitsi. Piisab ju kui pead keerata. Kõhuli olles on ka pea tõstmine väga raske ja siis kurdetakse pidevalt ja kestvalt äu äu kui keeruline see on. Jass oli selleks ajaks juba keeramisegi selgeks saanud. Esimesed katsed näppu lutsida on Joosep ka ära teinud. Aga see näpu suhu organiseerimise protsess on üks vaevaline ja keeruline asi. Samas süles olles ajab Joosep end väga pikaks ja uudistab üle õla seda maailma mis ümber on. Muidugi siis on ta ka eemal põrandast, mis vist enamuse ajast kõmiseb, kuna mürtsu-venna ümber ahju jookseb ja demonstreerib Joosepile kuidas roomata, käputada ja joosta saab.
Aga mis Joosepile väga meeldib, on laulmine ja võimlemine. Eriti kui tema jalgu siputada. No ja rääkida võiks ta ka. Ikka äu ja õu ja bu. Nagu siin pildilgi: Aga ma kohe ütlen teile : BU

Pea peal

Jass on pea maas ja tagumik püsti keset tuba.
J: Emme kas nii on pea peal.
E: No peaaegu. Jalad peavad ka ülesse olema.
J: Ahah. Aha mul on need tugijalad.

Suvemaja

Emmel on põrandal suured prügikotid kangaga. Jass sai ühe kätte ja toppis lund täis. Lumi on Jasperi jaoks kanga ultusääred, pisikesed niidijupid ning muud üle jäävad kangatükid. Ronis siis ise ka kotti ja teatas:
See on suvemaja. Suvemajal pole katust. Siis paistab päike paremini sisse.

(Kõik toimus ema karmi pilgu all ning lisaks polnud sellel kotil kirjas, et ärge sinna lapsi sisse pange)

Hernes

Nii, nüüd on see siis ka ära proovitud. Jass pani täna endale herne ninna. Pärast oli õnnetu ja nuttis, et tema arstile minna ei taha. Õnneks on emmel kirurgilised heegelnõelad.

jass ütleb

Jass saab laualt enne sööki kätte kaeraküpsise ja hammustab seda. Siis aga teatab mulle.

J: Emme mu kõht valutab.
E: pane siis küpsis tagasi lauale. See paneb kõhu rohkem valutama.
J: Aga mu kõht valutab naaaaatukene. Kui kõht valutab natukene, siis ma võin rohkem küpsist süüa.

Jass ütleb

Jass ja Joosu lähevad magama. St Joosu juba magab aga Jass lendas vist mürtsuga tuppa ning siis kommenteeris mulle: siis kui sind ei olnud vaatas Joosep mulle silmad pulkas peas otsa .... vat kus imelik laps!

Arvta võibl, et Joosu tegi korra silma lahti ja vaatas, mis müriseb ja tuvastades venna magas õndsalt edasi.