Peale seda kui emme ja issi olid Jasperi samal päeval kaks korda näoli lumehange keeranud kelguga, keeldus Jass kelgule istumast. Algul isegi õue minemast. Aga asi paranes, kui ta maal suusad alla sai.
Üks õhtu, kui me olime õues lindudele süüa viimas, siis proovisime jälle suuski. Emme lükkas tagant ja issi tõmbas eest, Jass aga lamaskles poolupakil emme kätel ning liugles. Õigem oleks vist öelda, et läks pidevalt peaaegu pooleks, kuna üks suusk sõitis linna ja teine maale. Aga suusad on meil ausad. Minu peaaegu 28 aastat vanad puusuusad. 
Isegi kummidest kinnitused on samas :) Peaaegu et perekonna reliikvia. Ja kusjuures, lõpuks suutis Jass juba jalgu täitsa kõrvuti hoida ja liugles läntsakil emme kätel juba päris pika maa maha.
No comments:
Post a Comment