2 kuud on möödas sellest selle talve esimesesest lumest ja meie poja sünnist. Selle ajaga on ta väga palju arenenud.
näiteks pead hoidis ta juba sünnitusmajas ja esimese kuu lõpuks võis juba üsna uhkelt pea püsti olla.
Potti kakamine tuli ka pea algusest peale välja.
No ja ronida/roomata on ta ka kogu aeg tahtnud.
aga teine elukuu on arend veel tormilisem olnud. Tänasel sünnipäeval just hea kokkuvõtteid teha.
Poole kuu pealt hakkas kõhult seljale keerama.
viimane nädal pühade vahel keerab juba täitsa vabalt mõlemale poole.
jutustama hakkas vähesel määral poole kuu pealt. Viimane nädal on aga väga suur jutustaja ja kurtja olnud. Nalja teeb see, et kohati oleks naugu ära tunda mõned eestikeelsed sõnad nagu õue, ai, emme ja aitäh.
Naeratab Jasper inimestele vastu. Ka võõrastele. Ja see naeratus võtab endiselt jalad nõrgaks.
Siis võiks Jasper Jim Cerryle konkurentsi pakkuda. No 5 sekundi jooksul 6 korda ilmet vahetada ei ole just kerge.
Mänguasju hoiab ka Jasper peos kui neid sinna panna. Ega ta veel teadlikult nendega vehi, aga peos hoiab.
kõhuli olles hoiab pead kõrgel ja kaua.
ja roomamist pole ta ka ikka veel unustanud. Nina maas künnab kõva ähkimisega maad, kui jalgade taha midagi toetada. Ta nagu hüppaks edasi.
ja eile jälgis esimest korda ka voodikarusselli lennukeid. Ja upitas neid püüdma ise kilkas rõõmsalt.
Vot siis sellised tublid tegemised kahe kuuseks saades. Aga minul on lihtsalt hea meel, et ta meiega on. Nii head last annab vist otsida. vahest küll on pahandamist, aga siis ka asja eest. Peale Paides oldud aega on vaid kurb, et pole oma hoovi kuhu saaks ta südamerahuga magama viia.
Tuesday, January 02, 2007
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment