Jaagup 5

Jaagup on nüüd juba 5 kuune. 29.09 arstil käigu järgi tean, et ta on 67,5 cm pikk ja 7,87 kg raske. Pilte kahjuks praegu ei saa, kuna uus fotokas töötab vaid Tarmo arvutis. Aga kiita võib Jaagupit sellegi poolest. Juba umbes kuu aega on Jaagup end käpuli püsti tõstnud. esimesed kaks nädalat tegi konnaliigutusi ja vahel hüppas edasi ka, nüüd nädalakese on käsi ja jalgu ka üritanud tõsta. vahel on ta vaeseke põrandal peaaegu sõlmes, jalad istumise all krõnksus ja käed ei tea kus. Aga vahel on ta end täies pikkuses varvastele ja kätele sirgu ajanud ning teeb kätekõverdusi. vanaisa siin ärgitas teda ikka üht ja teist kätt tõstma ja astuma ka, aga minu õnneks veel ei astu. KUigi sellest kohast kuhu Jaagup maha panna teda enam suure tõenäosusega ei leia.
Jaagup on igati rõõmsameelne ja vahva poiss. Kisa tuleb vaid siis, kui tõesti midagi väga häda on ja ka kõigile võõrastele võib suure ja laia naeratusega vastu minna.

Jasper samal ajal
Kaal 6,92 kg
pikkus 63,5 cm

Joosep samal ajal
Kaal 6,56 kg
pikkus 63 

kolmekesi hambaarsti juures

Et võiks ju käia hambaarstil. Ja et lastel ei tekiks hirmu arstil käia, võiks nendega käia seal juba siis, kui hambad korras on. Nii saigi mõte teoks, et aja, närvide ja muu kokkuhoiu huvides võiksime kõik kolmekesi Jasper, Joosep ja mina hambaarstil ära käia. Leidsime kena arsti, kes meiega oli nõus kõigiga tegelema ja nii me kabineti uksest sisse marssisime. Jaagup oli ka kaasas, aga kuna temal veel hambaid pole, siis panime tema lihtsalt nurka vaatlema.
Esimesena käis Jasper, kuna Joosep ikka natuke pelgas seda kohta. (paar päeva varem elu esimese verevõtmise protseduuri talus ta ilma ühegi pisara ja piuksuta ning näitas issile õhtul uhkelt plaastrit). Jass sai pärast 2 loomakest ka valida. Siis oli Joosepi kord. Tooli ta istuda üks ei tahtnud. Seega oli minu süles ja arst siis uuris, mis tal suus on. Kõik oli kena ja Joosep lasti ka endale mänguasju valima. Jasper küll mitu korda kommenteeris, et Joosep valib liiga palju, aga kuna arst kohe sujuvalt minu ette võttis, siis ei saanud kuidagi reageerida ka. No ja kui ma siis toolist tõusin oli mänguasjade kast põhimõtteliselt tühjaks tõstetud ja moodustatud kaks kuhja lindudest ja loomadest. Kui hakkasime linde karpi tagasi panema tuli Joosepi poolt esimene hädakisa. Mis moodi tagasi. Ma ju valisin need nii nagu lubati. Ja kui teine hunnik ka tagais läks läks kisa ka korra võrra kõvemaks. Aga kui ka käes oleva 10 looma hulgast osasid tagasi paluti panema hakata oli röökimine arvatavasti ka õue kosta. Ja siis sain ma elus vist esimest korda tunda seda, mis moodi üks peaaegu kolmene jonnib ja raevutseb.
Joosepi enam vähem 3 loomaga jätnud haarasin ta kaenlasse, Jaagupi korviga teise kanelasse ja palusin Jasperil riidesse panna. Joosep aga röökis meeleheitlikult ja viskas enda põrandale siruli. Riidesse keeldus ta panemast ja aru oli saada, et siin ta seda nii peal järgi ei jäta. Seega toppisin Joosepi riided ja kummikud käekotti (hea et see piisavalt suur on) haarasin ühte kaenlasse kõvasti siputava, röökiv ja paar tonni kaaluva Joosepi, kes minuarust meenutas pigem eriti libedat siputavat angerjat ning teise kaenlasse Jaagupi korviga. Jass võttis siis ülejäänud kraami kaasa ning nii me lifti läksime. Arst muigas veel tagantjärele, et noh, hambaarstilt võib ju suure kisaga lahkuda. Nojah, aga et see kisa tekkis mänguasjade mitte puurimise pärast. Igatahes sain siputava ja röökiva Joosepiga jalutada ka üle parkla ja autosse ta ka veel sellisena toppida. Maha rahunes ta alles issi juures, kus issi rahulikult seletas, kus ja kuidas asjad käivad. Ja vaene Jaagup, kes asja esialgu suht rahulikult pealt vaatas, arvas, et nüüd on tema kord veidi häält teha. Jumal tänatud, et issi nii  lähedal töötas.

Joosep lasteaias

Joosep on nüüd kaks päeva lasteaias käinud. Esimene päev oli väga põnev ja jäi kenasti sinna. Lõunal tulin järgi ja siis näitas ta mulle ukusega pudrukaussi, mille ta just kenasti oli tühjaks söönud. Täna läksime jälle ja samuti jäi kenasti sinna. Tagasi tulles alga hakkas ta mulle riietehoius huvitavat juttu rääkima. Nimelt läheb tema nüüd kooli. Marko on ka koolis ja tema läheb ka nüüd kooli. Ja õues keeraski kooli poole, kus staadionil lapsed mängisid. Ma küll arvasin, et enne peaks lasteaias ikka käima ka natuke aega, aga Joosep ütles, et tema ja Marko käivad nüüd üksinda koolis.

Joosep mõtleb ja ütleb

Joosep käib mööda tuba ja seletab: Oodake, mul tuli üks mõte. Issi, mul tuli üks mõte.
Issi: No mis mõte sul tuli.
Joosep kavalalt naeratades: Ei tea.

Hobidega Jasper

Kui sel aastal küsida Jasperilt, mis trennis ta käib ja millal, siis vastust ta vist täielikut anda ei suudagi. Lisaks eelmise aasta Judole ja jalkale tahtis ta minna sel aastal kindlasti ka muusikakooli ettevalmistusrühma. Esimesest tunnist tuli küll pettunult tagasi ja teatas, et seal ei mängitagi klaverit. Ta vaene mees oli vist ette kujutanud, et ta saab kohe täid käest klaveri ka ja kodus mängima hakata. Aga teine tund oli juba parem.

Aga nagu kõrvalolevatelt piltidelt näha, siis on tal üks trenn veel lisaks. Nimelt see käbide ja kändude jutt. Meil praktilisetk kõrval majas on mototrenn, ning seal Jass kolmapäeval käiski esimest korda. Seal lasti kohe tsikli selga ka ja Jass oli ÜLIMALT rahul ja vaimustuses. Nüüd on siis sünnipäevakin ka paar kuud ette juba ära ostetud ja laps käib seal ka. Eks paistab, kaua ja millistes trennides ta vastu peab ning mis neist kõigist lõpuks sõelale jäävad, aga õnneks on siin neid hea katsetada, kuna kõik on kas lasteaias või kodu kõrval ja stresssi vedamisega polegi. Ja ütleme nii, et kui seda last tsiklid lõpuks ei tõmba, saab ju ka teise ja kolmanda Jotiga ka katsetada :)

Joosep ütleb

Joosep poeb emme seeliku alla ja teatab: Mina olen peidus, sina ei näe mind. Emme otsi mind ülesseee!
E: Soo, kus sina peidus oled?
J: Siin. Sina ei leia mind ülessee.