Kitseke

Meil on kodus üks kitseke. Joosep õigustab täielikult oma Kaljukitse tähtkuju. Näiteks, kui ta ikka ei taha tulla sinna, kuhu sina teda käekõrval jalutada tahad, siis ajab sõrad vastu. Kui sülle võtad, siis tuleb ka suuline protest ning vibuks viskamine. See jonn ja vibu on üldse tema nö tahtmise väljendamise vahendid. Kui ikka võetakse laualt pätsatud tass või nuga ära, siis võib küll põrandale põlvili visata ja seal siis põlvili kükke teha (vedrutada ülesse alla) Või siis päris pikali visata ja joriseda.
Aga samas on kitsekesel ka lisaks kangekaelsusele muid häid omadusi. Ja tegelt on kangekaelsus ka teatud piirini hea omadus. NImelt kitseke on meil ka tõeline kaljukits. Ronida saab toolile, diivanile, seina najale pea püstloodis toetatud redelile, kastivirna otsa ja kuhu iganes veel.
Aga kitseke oskab meil ka ennast natuke väljendada. Igasuguse rahlolematuse korral on tavaliselt vaja kindlasti kaeblikult venitada Emeeeeeeee. Aga kui Joosepi käest küsida, mis häält teeb notsu, lammas, koer või tibu, saad vastuseks karedahäälse Örhh öhhh. Vahel harva teeb lammas ka Bäää.
Kui Joosepi käest küsida, kus sokk on, sisi ta kenasti näitab, esmalt oma paljaid varbaid ja siis otsib soki ka ülesse. Aga riietumise osas käivad pragu kõik asjad talle pähe. Alates sokist ja lõpetades väga väärt venna mütsiga. See pätsatakse pea kohe ära, kui venna selle lasteaiast koju tulles kuhugi ripakile jätab.
Ja üks päev sain ma suure üllatuse osaliseks. No kui kodus on juba 4 aastane, siis tundub ikka 1,3 kuune päris titake. Aga tühjagi. Mina lõikusin ühe kaisukaru täiteks vatiini ja Joosep tatsas kõrval. Ühel hetkel avastas, et mul tore asi näpuvahel ning hakkas tükke ära viima minu juurest. Viis viis ja kui mul siis tükid otsa said, palusin, et too tagasi. Too emele aitähh. Ja ta tõi. Tõi ühe ja siis teise ja lõpuks tõi selle kõige suurema, rebis ise sellest tükke ja andis mulle. Nii me siis kahekesi tööd tegime. Üldse armastab Joosep väga sorteerida mu erinevaid paelu , pitse ja kangaid. Nii tore on ju end sinna sisse kerida ja peita.
Ja tegelikult on JOosep suur tööl käia. Kui Jasper käis minuga koos Ülikoolis, siis Joosep on oma lühikese elu jooksul käinud juba nii koolis kui tööl. Nimelt on ta üks ütlemata tulbi testija. Eriti, kui on vaja tekitada äkilisi võrgukatkestusi või elektrikatkestusi.
Aag samas on see isepäine, vahel sõrgu vastu ajav ja uudishimulik kitseke üks ütlemata mõnus rõõmupall, kes naeratab nii, et lohud põskedes.