Tihasele ja rohutirtsule süüa

See on umbes kahe nädala vanune võlg. Aga tasub kirja panna ikka.
Siis oli veel lumi maas ja lume peal kõva koorik. Meie käisime õues ja kaasas pakk väga väga vanade mannateradega. KOlimise ajast jäänud.
Jass jooksis mööda lumekõva põldu ja poetas erinevate rohututtide kõrvale peotäitega terasid maha. Ise rääkis ta iga peotäie juures.
See on varesele. See on rohutirtsule. See on hiirele. See on tihasele. See on oravale. See on kärbsele.
Ja neid loomi kes süüa said oli palju.
Terve naabrite tühi krunt sai teradega kaetud. Paari päeva pärast vaatasime ja oligi vist üks hiireke kõik selle õnnistuse kokku korjanud sealt :)