Eile laulutunnis pani õpetaja tähele ühte huvitavat asja. Lugu ise järgmine:
Jassul on kombeks tsiteerida raamatuid. Need kes nendest raamatutest midagi kuulnud pole, võivad sellise minutise sõnavoolu peale päris ära ehmatada.
Laulutunnis oli Jasperil käepärast telefon. Kodus räägitakse tavaliselt sellesse: 100 kreemikooki, 10 vahvlitoru Kõik täna õhtuks. Oi heldeke, kuidas ma akkama saan. Linnuksesed näevad et sõber on ädas. Vaja abilisi kutsuda. Kõik lähevad koju pagarimütse pähe panema.
Seda kõike aga jooksu pealt ümber ahju jalutades. Laulutunni telefon oli aga juhtmega mingi kolaka küljes kinni. Kui ma siis palusin täidi Imbile ka rääkida kreemikoogi lugu, siis Jass mõtles hetke, pani telefoni käest ning võttis suure hüppepalli nig hakkas seda enda ees ümber laua veeretades oma juttu vestma.
Selle peale laulutunni õpetaja juhtiski tähelepanu, et selline huvitav iga, kus jalad ja suu peavad koos käima. Et liikudes maandab pinge ja siis saab räägitud. Aga samas suudab Jass ka täista paigal püsides juttu vesta.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment