Üks vana võlg

Me käisime kuu aega tagasi Lisbeti sünnal. See on Jassust 2,5 kuud vanem neiu. Väga tore sünnipäev oli ja Pirita rannas sai ujumas ka käia. Vesi oli suhteliselt külm. Kõik issid käisid korra ujumas, emmed aga külmetasid kaldal. Jass kõva mees, loomulikult marssis ka pea ees vette. Ja kui ma ta sealt välja võtsin, kuna laps kergelt siniseks tõmbus juba oli prtest suur. Ja lõpuks lasi Jass lihtsalt rätiku seest jalga ja sulpsas tagasi vette. Rannast lahkusime aga suure protestikisaga, sest vett jäi ju veel järgi

mida jass vahepeal teinud on

Kõigepealt ta ehitab maja. Endiselt on kõik tunkedes ja kollase masina omanikud väga popid.

neile võib lehvitada. Siis lõikasid Issi ja Jassu ketaslõikuriga talasid.

Siis oli Jasperil sünna ja ta hakkas kõndima. Sünnipäevaks juba päris asjalikult ning nüüdseks käib enamus liikumist ikka püsti. Samuti võiks öelda, et osad sõna alged on juba olemas. Kohati, eriti suures hädas, on emme ikka päris tõsiselt võetav. Samuti mämäm, aga see on kontekstist väljas.

Viimase aja suuremaks sündmuseks on aga näpuga näitamine. Mina näitan, et too see pall siia. Jass tuleb minu juurde näpp ees õieli ja torkab selle siis minu näpu otsa. Nagu Jumala ja Adama puudutus Vatikani kabeli laes :) aga pall jääb sinna nurka, kus ta ennegi oli.